Keskpartei blogid

Sel nädalal täitus Madeleine Albrightil 75 eluaastat

admin — Sat, 19 May 2012 08:05:00 +0000

Madeleine Albright otsustas oma 75ndat juubelit tähistada uue raamatuga „Praha Talv“. See kõneleb tema lapsepõlvest, mis möödusid Teise maailmasõja raputada jäänud Euroopas. Marie Jana Körbel (see on Albrighti sünninimi) oli Tšehhi diplomaadi tütar. Oma perekonna tegelikust päritolust sai ta teadlikuks alles 59-aastaselt valmistudes astuma esimese naisena USA välisministri ametisse. Selle, et pere pärines juutidest ning kolm Albrighti vanavanemat olid holokausti ohvrid, kaevas põhjaliku uurimistöö tulemusel välja ajalehereporter. Diplomaadist isa oli enne sõja puhkemist tööl Tšehhoslovakkia saatkonnas Belgradis. Sõja-aastatel töötas ta eksiilvalitsuse heaks ja pere peatus Londonis. Peale sõda ja enne kui Tšehhoslovakkiast sai kommunistlik riik, naases isa diplomaaditööle. Madeleine saadeti aga kooli Šveitsi. Sellest perioodist on pärit ka rahvusvaheliselt tuntud eesnimi. Sellest, kuidas Marie Janast sai Madeleine kirjutab Albright oma varasemas mälestusteraamatus. Tema vanaema kutsus teda hellitusnimega Madla. Prantsuskeelses keeleruumis muutus tšehhipärane hüüdnimi Madeleineks. Kooliajast meenutab tänane juubilar veel seda, et tema lemmikraamatuks oli “Uhkus ja eelarvamus” ning koolinäidendis mängis ta isegi mister Benneti rolli, rollitruuduse mõttes vuntse kandes. Üheteistkümne aastaselt kolis tema pere USAsse ja sai poliitilise varjupaiga. Madeleine on USA kodanik 1957ndast aastast. Oma haridusteel keskendus ta politoloogiale ja rahvusvahelistele suhetele, doktoritöös uuris ta ajakirjanike rolli Praha kevadel 1968. aastal. Õpingute käigus oli tema õppejõuks ka legendaarne välispoliitika ekspert Zbigniew Brzezinski. Kui demokraat Jimmy Carter asus Valgesse Majja, sai Brzezinskist tema välispoliitika kujundaja ning ta kutsus valitsuse heaks tööle ka Albrighti. 1980ndatel täitsid USA presidendi positsiooni vabariiklased. See tähendab, et juba ülikoolis demokraatidega liitunud Madeleine Albrightil tuli rakendust leida valitsusvälistes mõttekodades ja Georgetowni Ülikoolis. Samas jätkas ta aktiivselt demokraatide toetamist, 1984. aastal koolitas ta välispoliitika küsimustes ka USA ajaloo esimest naispresidendikandidaati Geraldine Ferrarot. Üks Albrighti enimtsiteeritud ütelusi puudutab naiste koostööd, ta nimelt usub, et põrgus on spetsiaalne nurgake nende naiste jaoks, kes teisi naisi ei aita. Kui lõpuks 1992. aastal saatis presidendivalimistel demokraate edu ja Bill Clinton asus valitsust moodustama, siis esialgu vastutas Albright Rahvusliku Julgeolekunõukogu töö eest ning 1993. aastal määrati ta USA esindajaks ÜRO juures. Ta oli selles ametis silmapaistev, vaatamata kriitilistele aegadele ÜRO jaoks Rwanda genotsiidile reageerimisel. Albright oli tõusnud esimese naisena USA välispoliitika tipptegijate hulka ning tema mainet kujundasid väljaütlemised, mis olid lühidad ja tabavad ning võimaldasid ka tavavalijatel välispoliitikast aru saada. Bill Clintoni teisel ametiajal sai temast USA esimene välisminister. Albright sõnastas oma moto, et püüdes lahendada keerulisi rahvusvahelisi suhteid, on mõnikord hädavajalik kõneleda mitte ainult liitlaste, vaid ka vastastega. Lisades, et ajaloolased on sellisele käitumisele isegi termini välja mõelnud – diplomaatia. Temast sai esimene USA välisminister, kes külastas Põhja-Koread ja kohtus Kim Jong Iliga. Enam mõjutas ta USA diplomaatiat siiski oma positiivses suhtumises NATO laienemisse. Ta pidas oluliseks NATO rolli säilimist ka külma sõja järgsel ajal. Üheks selliseks väljundiks sai 1999. aastal sekkumine Kosovos. Esimesel ametiaastal toimusid ka mitmed kohtumised, et liikuda edasi Lähis-Ida rahuprotsessiga. Kuid kohtumistel regiooni liidritega ei saatnud teda suurem edu kui eelkäijatel või mantlipärijatel. Kui Clintoni ametiaja lõppemisel valiti presidendiks vabariiklane George W. Bush, sai läbi ka Albrighti valitsuskarjäär. Ta on jäänud edasi aktiivseks ühiskonnaelus, osaleb mitmetes mõttekodades ning on hinnatud avalik esineja. Bushi kohta arvas ta, et liiga enesekindel president isegi ei tea, mida ta ei tea. Seega ootas ta presidenti, kes on enese teadmistes piisavalt kindel, et arvesse võtta erinevaid seisukohti. Ilmselt tänase demokraadist presidendiga on see ootus ka täitunud. Mul on olnud võimalus eelmisel aastal Madeleine Albrighti debateerimas kuulata. Ta on endiselt särav sõnaseadja ja terav mõtleja. Samuti on tema sulg terav. “Hea raamat nii nagu ka hea kõne, paneb meid naerma, mõtlema, nutma ja lõpetuseks tõstab tuju”, on Madam Riigisekretär ise öelnud.

Savisaar saatis mu emale juubeliõnnitluse!

admin — Fri, 18 May 2012 08:19:00 +0000

Siin on näha, et linnapea Edgar Savisaar on 9. jaanuaril k.a saatnud minu emale tema 70. juubeliks õnnitluskaardi. Seda oli arvata, et Savisaar tunneb rahva murede vastu huvi ja peab meeles ka erinevate inimeste sünnipäevi. See on nagu Chauceri lugudes, kus suured mehed võivad tulla lihtsa rahva hulka ja jätta meelde viimaste erinevaid habitus´i. Arvan, et paslik on siinkohal tsiteerida 19. veebruari 2003 Kesknädalast Savisaare artiklit "Minu meelest ei ole naljakas" (lk 11). "Mu vaesed vanemad seal Võnnu kalmistul... Kui palju teid on mõnitatud selle eest, et olete minu isa ja ema. Selle eest, et olen teie poeg. Selle eest, et tahtsin Eestile head."

Tallinna päeval 15.05.2012 Poska majas

admin — Thu, 17 May 2012 14:31:41 +0000

Tervitan teid Tallinna päeva puhul!

Sümboolselt lõpeb sellega üks ja algab järgmine aastaring väga paljude jaoks. Õpilased ja tudengid teevad eksameid, et seejärel alustada suvist hoovõttu tulevaks õppeaastaks. Lõpetajad otsivad enda jaoks uusi võimalusi juba õpitud ametis või siis kõrgkoolis. Enamik kultuuri- ja äriinimesi valmistub suviseks kõrghooajaks – rohketeks kultuurisündmusteks ja saabuvateks turistide voogudeks.

loe edasi

Kas Eesti liitub Nord Streamiga?

admin — Thu, 17 May 2012 10:01:00 +0000

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed andsid täna üle arupärimise Andrus Ansipile, milles soovitakse teada, kas peaministri aprillikuisel kohtumisel Nord Stream AG esindajatega räägiti gaasitorude paigaldamisest Eesti majandusvööndisse.

„Saksa-Vene gaasitorufirma Nord Stream AG on alustanud uuringuid veel kahe uue torujuhtme ehitamise võimaluse kohta Läänemere kaudu Venemaalt Euroopasse,“ selgitas Riigikogu Keskkonnakomisjoni liige Valeri Korb, „ettevõtte teatel uuritakse võimalusi suurendada gaasitarneid Euroopa Liitu ja kindlustada gaasitarned praeguste lepingute ulatuses.“

„Aprilli lõpus kohtus peaminister Nord Streami esindajatega – nüüd soovimegi teada, kas kohtumisel oli juttu ka järgmiste gaasitorude paigaldamisest?“, märkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Korb.

Korbi sõnul soovivad arupärijad veel teada, kas valitsuse seisukoht on nüüd muutunud ja tuntakse huvi Nord Streami projektis osalemiseks ning millised on olnud reaalsed keskkonnamõjud Läänemerele.

Eesti on seni Nord Streami projektist kõrvale jäänud, kuna Vabariigi Valitsus ei rahuldanud 2007. aastal Nord Stream AG Eesti majandusvööndi uurimisloa taotlust. Hoolimata Valitsuse toonasest vastuseisust on Läänemerre gaasitoru tänaseks paigaldatud ning vastuseisu tõttu jäi Eesti ilma suurprojekti rajamisega seotud töökohtadest ja investeeringutest. Nii sai näiteks Sillamäe asemel gaasitoru logistikakeskuseks hoopis Kotka linn, kus tekkis Äripäeva andmetel tänu projektile juurde 190 töökohta.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Helsingi linnavalitsus külastas Tallinna

admin — Thu, 17 May 2012 09:10:00 +0000

Tallinna päeval külastas ka meie linna Helsingi linnavalitsus. Esindajatena olid kohal nii abilinnapea, kui ka Helsingi linnavaraameti töötajad.

Seekordne visiit ei möödunud aga üldse mitte linnavalitsuse ruumides vaid hoopiski väga põneval ringkäigul erinevates asutustes. Kõigepealt käidi Linnahallis, seejärel liikusime Patarei vanglasse, sealt edasi vastavatud Lennusadamasse ning põikasime läbi ka Noblessneri sadamast.

Päeva lõpus toimus aga Admiraliteedi basseini ääres pidulik sündmus, kui avati näitus, kus oli kujutatud mitmeid Tallinna ja Helsingi vahelisi planeeringu projekte.

Keskerakond tegi ettepaneku riikliku matusetoetuse taastamiseks

admin — Thu, 17 May 2012 06:52:00 +0000

Keskerakonna fraktsioon algatas Riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel taastaks 191 euro suuruse matusetoetuse. Eelnõu eesmärgiks on leevendada omakse kaotanud perede olukorda.

„Matusetoetuse kaotamine 2009. aastal on halvendanud eelkõige nende perede toimetulekut, keda see kurb sündmus tabab ootamatult ning kui lahkunul enesel pole oma matuste tarbeks midagi säästetud,“ rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom.

„Arvestuste kohaselt maksab pealinnas kabeli kasutamisega tuhastamine vähemalt 500 eurot, mis vähemkindlustatud peredele on ülemäära suur summa,“ märkis Toom, „Sotsiaaltöötajad kinnitavad, et mõnikord püütakse ootamatult suurt väljaminekut lahendada kiirlaenude võtmisega – see aga paneb aluse järgmisele sündmusteahelale, kui lahkunu pereliikmetele jäävad matustest tingitud suured majanduslikud probleemid.“

Toomi sõnul tuleb ette ka olukordi, kus inimesed keelduvad rahapuuduse tõttu matuseid korraldamast. „Seetõttu on valla- või linnavalitsused sunnitud oma elanikke abistama, kuid ka neil puudub rahaline võimekus kõiki hädasolijaid toetada.“

Keskerakonna fraktsiooni eelnõu taastab riikliku matusetoetuse enne 1. juulit 2009. aastal kehtinud kujul ning see suurendab riigieelarve koormust ca 3,5 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette seaduse muudatuse jõustumise 1. jaanuaril 2013.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Kirjanik Wimberg on 1940. aastate raudse nooruse tundja

admin — Thu, 17 May 2012 06:51:00 +0000

Loen Veniamin Kaverini „Kahte kaptenit“ ja mulle kerkib meelde omaenese kauge noorus – aeg, mil kõik puud olid sügiseti veel punasemad kui praegu, meri veel sinisem kui praegu. Just nii nagu siin raamatus, oli ka minu lapsepõlv:
„Ma kuulan Sanjat – ja meie poolununenud noorus kerkib mu ette nagu kinos, kui kellegi hääl kiirustamata räägib oma asjast, ekraanil aga liiguvad pilved ja piki avarat lagendikku kulgeb jõe udune pael. On hommik. Ja noorus tundub mulle udusena, õnnelikuna.
Kõhnuke mustapeane kommunistlik noor tutikesega pealael mõistab neljandas koolis kohut Jevgeni Onegini üle. Liuväljal ütleb ta mulle esmakordselt, et lennukooli läheb.“
Aga eks see oli ju meie ajal umbes samamoodi. Olid kartongpapist tehtud päevikud, oktoobrilaste märgid, millelt värv maha koorus, näts, mis kohe suus ära sulas. Aga eks vaatame veelgi enam tagasi, 1940. aastate raudse nooruse maile. Raudne noorus tuli terastiibadel, ta külvas kõik kolhoosipõllud täis, ta tõmbas lõõtsmoonikut, ta heitis soldati kantud kirsalätud adrakurgede juurde ja haaras adrakurgedest kinni. Wimberg on raudse nooruse asjatundja, tema on selle perioodi luulet kõige enam uurinud. Raudne noorus kuulus Järvesuu poiste brigaadi ja laulis, küll juba kuuekümnendate alguses, mõneti vanemaks saades, seda laulu:
„Tal meeldib päike kesk kõrguvat taevast
Ja lumivalgete pilvede ränd
Tal meeldib tormata vette ja naerdes
Seal lasta lainetel rünnata end
Kaks, kolm, neli! Möödus lõbusalt meil aeg
Ja õhtul lausa, lausa suures õnnes selge, helge suvetunne
Ei jäänud sammugi maha, oh ei!“

Simson: valitsus ei täida maamaksu lubadust

admin — Tue, 15 May 2012 14:09:00 +0000

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles täna Riigikogus esinedes, et koduomanike maamaksust vabastamine on selgelt kohalike omavalitsuse tulusid vähendava mõjuga, mille tegelikku kompenseerimist ei toimu.

„Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu seisukoht eelnõu kohta oli juba siis, et kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvate riiklike maksude, sh maamaksu tulusid ja kohalike maksude tulusid vähendavate otsuste kavandamisel tuleb ette näha samas rahalises mahus muude maksutulude suurendamine või tulubaasi vähendamise kompenseerimine,“ rääkis Simson, „samasuguse muudatusettepaneku tegi ka eelnõule meie fraktsioon.“

„Valitsusekabineti otsuse kohaselt kompenseeritakse maamaksuvabastus omavalitsustele laekuva tulumaksu osa tõstmisega, aga tegelikult pole tegemist mingisuguse kompenseerimisega, sest majanduskriisis olid just omavalitsused need, kelle tulusid kõige enam kärbiti,“ märkis Simson.

„Kõige pealt tuleb tõsta omavalitsustele laekuva tulumaksu osa tagasi 11,93%-le ja sealt edasi algab alles maamaksu kaotamise kompenseerimine,“ rõhutas Simson.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Riigikontrolör peab vastama Eesti Interneti Sihtasutuse kohta

admin — Tue, 15 May 2012 09:18:00 +0000

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid riigikontrolörile Mihkel Oviirile arupärimise Eesti Interneti Sihtasutuse kohta, kus meedias avaldatud informatsiooni põhjal võib arvata, et toimunud on raha ebamõistlik kasutamine.

„26. aprilli Eesti Ekspress kirjutas, et Eesti Interneti Sihtasutuses „käärib ja käriseb“ – töötajad lahkuvad, ülemused tülitsevad ja kulutused tekitavad küsimusi,“ selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik, „Ekspress tõi välja, et sihtasutus on ostnud 12 000 euro eest elektrigeneraatori ning selle kohaletoimetamiseks eraldi 3500 eurot maksnud haagise. Sihtasutuse krediitkaartidega on Selverites vähemalt 22 korral 900 euro eest oste sooritatud. Sadu eurosid on kulutatud tööriistapoodides ja tehnikakauplustes.“

Sõtnik märkis, et Eesti Interneti Sihtasutusele heidetakse ette ka domeeniomanikele antud kulupõhise majandamise lubaduste rasket rikkumist. „Sellega seoses soovimegi riigikontrolörilt teada, kas plaanis on selles asutuses kontrolli teostada.“

Riigikontrolör peab lisaks vastama järgmistele küsimustele: kuidas annate hinnangu antud sihtasutuse rahaliste vahendite kasutamise kohta? Kas viimase aasta jooksul on Riigikontroll tuvastanud mittetulemuslikku maksumaksja raha kasutamist riigi osalusega sihtasutustes? Kuidas saaks edaspidi vältida ja ennetada sihtasutuste raha väärkasutust?

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Keskerakond teeb ettepaneku elektri hinna alandamiseks

admin — Tue, 15 May 2012 09:16:00 +0000

Keskerakonna fraktsioon algatas Riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel langetatakse elektrihinnale lisanduvat elektriaktsiisi 4,5 korda Euroopa Liidu poolt kehtestatud minimaalse määrani.

Eelnõu eesmärgiks on leevendada hinnatõusu, mille toob endaga kaasa 2013. aasta üleminek täielikult avatud elektriturule.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on viimasel aastal kodukulud hüppeliselt kasvanud ning riik peab leidma võimalusi, kuidas inimestele hinnatõusu leevendada. „Meil on võimalus astuda reaalseid samme inimeste vaesumise tõkestamiseks langetades elektriaktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani, milleks on 1 euro – hetkel on see aga pea 4,5 korda kõrgem.“

"Statistikaameti andmetel moodustasid tarbijahinnaindeksist 2011. aasta aprilliga võrreldes kõige rohkem just eluasemele tehtavad kulutused, mis andsid hinnatõusust peaaegu poole,“ märkis Simson.

„Eelmisel aastal oli vabaturu hind Eesti hinnapiirkonnas 40% kõrgem kui praegune hind Narva Elektrijaamadest,“ ütles Simson. „See tähendab, et 2013. aastal peavad kõik Eesti tarbijad hakkama elektri eest maksma pea 40% rohkem. Seda hinnatõusu aitaks leevendada vähendatud aktsiisimaks.“

Elektriaktsiisi alandamise korral väheneks aktsiisi laekumine riigieelarvesse 24 miljoni euro ulatuses. Samas suureneb elektri hinna tõusu tõttu prognoositavalt käibemaksu laekumine riigieelarvesse 13,5 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette aktsiisi langetamise alates 2013. aasta 1. jaanuarist.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Vaenlasi ei tasu armastada ega vihata, tasub ignoreerida

admin — Tue, 15 May 2012 06:14:00 +0000

11. märtsil käisin Pirita kloostris Vello Saloga jutustamas ja siitpeale on mul meeles mõlkunud üks artikkel kaugetest aegadest, mis annaks muu hulgas teatava lahenduse ka Saule 1236. aasta lahingu mõnedele aspektidele. Või mis mõlkunud, ma olen töötanud ööd ja päevad läbi ja nüüd on mulle ka EHI appi tulnud oma tasuta raamatukogudevahelise laenutusega!
Võib-olla tegin ma hästi, et kiirel ajal oli taas aega uuesti üle lugeda Mait Metsanurga „Ümera jõel“, mille viimane lugemine jääb keskkooli aega, nagu paljudel. Niisuguste suurte klassikateoste ülelugemisel tekib jälle ja jälle küsimus, mida viimasel ajal on nii palju esitatud: miks on eestlased nii vihkavad ja tigedad? Miks nad närivad üksteisel nii hinge seest, kas minul on näritud, kas ma olen ise selline? Kui meil oli ju kunagi valguse-, pimeduse- ja koiduaeg, kui pühades hiites ja tammikutes magavad meie esivanemad, kulmudel orjalilled? Miks ei ole enam Lasnamäel, kus Vasja maha sülitab enam muinasaegseid meiupuid, mille okstele vaprad vanemad riputaksid ande Toorule ja haldjatele? Miks Lasnamäel, kus elavad Vanja ja Marek ja Galja ja Janek ning ennast süstib Kolja, ei sõlmi õitsilised ja ehalised üksteise juukseid haldjalukkudesse? Miks ei möirga enam tarvas ega jaaniöödel ei hela terased toorupillid? Kuhu on jäänud meie peremärgid, meie kalendrisirvid ja kas Lembitu pillas oma tammepuust noole Siniallikusse, kus ta ristivett maha pesemas käis, kas me saame selle kunagi kätte? See on nagu küsimus – kas me saame kätte oma südametunnistuse, mis paljude arvates vihkaval eestlasel kaotsi läinud?
„Ümera jõel“ on meisterlikult komponeeritud lugu Mägiste (väljamõeldud maakond, peaks juuresoleval Fr. Benninghoveni kaardil lokaliseeruma kuhugi Purke linnuse kanti) vanema Vello pingutustest vaenlase tagasilöömisel ja ründamisel. Oma identiteedi kaitsmisest võõra usu pealetungil, mis levib naiste sekka ja võtab lõpuks ka Vello mõrsja Lembi. Vello ei vasta vanema tüpaažile, ta peab end meeleheitlikult õigustama niihästi omade kui võõraste ees ja isegi tapma oma sisevaenlased (sisevaenlaste vaenamist on hästi õppinud ka mitu meie erakonda). Kuid Vello on vanem ja peab maksma panema korra, ehkki mina ei vihka ega armasta minusse negatiivselt suhtuvaid isiksusi, vaid ignoreerin neid, ei saa mina oma vastutust Vello omaga võrrelda.
Ümera lahingu eel ja ajal toob romaan ootamatu pöörde: Lembi kõneleb Jeesusest Kristusest ainult niikaua, kuni Vello maleva ei ole orduväge löönud. Ent Vello tungib Ümera jõe ääres sakslastele ootamatult peale ja tapab nad – paganlik maailmapilt näib muutuvat; mõõgavennad ei paista enam võitmatutena, sündmuste kulg näitab, et neid on võimalik sadulast maha tirida, torgata mõõgaga silmapiludesse ja kaenla-aukudesse, kus raudrüül on liigend. Ümera lahingu järel kandsid kullerid võiduteate üle maa ja eestlased seisid sel silmapilgul kindlamatena, enam püstipäi kui ei kunagi varem. Või ka hiljem?

Keskerakonna Noortekogu esimehena jätkab Jaanus Riibe

admin — Mon, 14 May 2012 13:35:00 +0000

Täna Tallinna Lauluväljaku siseruumides toimunud Keskerakonna Noortekogu kongressil valiti tagasi esimeheks Jaanus Riibe.

Noortekogu juhatuse liikmeteks valiti Oleg Siljanov, Jens Raevald, Tõnis Mölder, Maaris Laine, Vladimir Svet, Alina Tubli, Anna Nikulitseva ja Inna Fjodorova. Lisaks kuuluvad veel juhatusse EKNA esimees Urmo Saareoja ja volikogu esimees Tatjana Kareva.

Aseesimeesteks kinnitati Vladimir Svet ja Alina Tubli.

Riibe: noored peavad minema kaitselt pealetungile

admin — Mon, 14 May 2012 13:29:00 +0000

Nädalavahetusel toimus Tallinnas Keskerakonna Noortekogu X Kongress. Noortekogu esimees Jaanus Riibe rõhutas kesknoortele peetud kõnes, et noored peavad pelgalt kaasarääkimiselt üle minema teemade eestvedajaks ja tegema asjad selgeks „puust ja punaselt“.

„Täna ootavad meilt lahendusi uued Eesti elu sõlmküsimused – ülesaamine kaasamise ja demokraatia kriisist ning noorte kaasatus poliitika kujundamisse ja ühiskondlikku debatti; kõrgharidusreform ja tudengite õppetoetused; vaesuses Eestis elavate laste küsimus; maakoolide ja maanoorte tulevik,“ loetles Riibe. „Noorte hulgas on selgelt olemas ootus uutele ideedele, mis pakuvad väljapääsu ja tuge.“

„Just sellistele headele algatustele ja probleemidele lahenduste otsimisele keskendusid kesknoored eelmise aasta jooksul – kongressijärgse fookuse suunasime kõrgharidusreformile, presidendi valimistele ja elektrihinnatõusule,“ rääkis Noortekogu esimees.

Riibe loetles, kus ja kuidas võeti sõna ka esmapilgul otseselt noori mitte puudutavatel teemadel. „Meeleavaldus selle eest, et Eesti laevad toodaks uuesti sini-must-valge lipu alla tagasi, meeleavaldus elektri hinna tõusu vastu Eesti Energia peakontori ees, sekkumine presidendivalimistesse ning otsevalimiste välja pakkumine.“

„Noortekogu taaselustas sel aastal ka esseekonkursi traditsiooni ning arendati koostööd poliitiliste ja apoliitiliste noorteühendustega,“ lisas kesknoorte juht. „Meil on veel palju teha – latt on kõrgele seatud ja aega ei tohi kaotada, sest noored ootavad meilt kiiret tegutsemist ja lahendusi,“ rõhutas Jaanus Riibe

Savisaar: noored peavad tegelema noortega

admin — Mon, 14 May 2012 13:29:00 +0000

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas nädalavahetusel Keskerakonna Noortekogu X kongressil esinedes, et noored peavad tegelema noortega ning Noortekogu arutelud muutuma senisest oluliselt avatumaks.

„On ülimalt oluline, et noored tegutseksid ühes rütmis ja koostöös Keskerakonna piirkondadega. Teil on võimalus osaleda piirkondade juhatuste töös, teil on võimalus saada abi meie kohalikelt liidritelt,“ rääkis Keskerakonna esimees, „noored peavad ise tegelema noortega. Eriti oluline on see just maapiirkondades ning kohalike valimiste eel.“

Savisaare hinnangul on hetkel Eesti noorteorganisatsioonidel probleeme välja paistmisega. „Kesknoorte silmapaistvus ei tulene tingimata vaid teie tugevusest, vaid ka teiste nõrkusest. Millal me kuulsime viimati näiteks IRL-i noortest? Mäletan, et justkui oleks nad sõna võtnud valimisea langetamise teemadel. Aga enne seda? Ei tulegi meelde…“

„Ilmselt on asi selles, et koosolekuid peetakse kinniste uste taga. Arutatakse tarku asju ja käiakse välja häid ideid, kuid seda tehakse vaid iseendale,“ märkis Savisaar. „Ma loodan, et kesknoored võtavad jõuliselt initsiatiivi enda kätte, hakkvad rääkima ning tegutsema avatumalt ja vahetumalt. Te peate tegema noortega ühesuguseid asju, et neid enda juurde tõmmata.“

Keskerakonna Noortekogu on asutatud 1994. aastal ning käesoleval aastal toimub juba X kesknoorte kongress.

Surematu Frank Sinatra

admin — Mon, 14 May 2012 09:20:00 +0000

Täna on Francis Albert Sinatra surmaaastapäev. Surematu Sinatra, nii võiks hinnata lauljat, kelle hääl jääb igavesti helisema inimkonna südames.

Tema "My Way" on meie tee. Sinatra oli tõeline suurilma mees. Ta oli nii John Kennedy kui ka Ronald Reagani sõber. Aga ka Monaco vürstipaari Rainer III ja Grace`i sõber. See tundubki uskumatuna, kuna ta oli raske iseloomuga, äkiline, meeleoludes, kohti liiga lihtne. Kui ta oli sarmikas. Sarm oli mitte ainult tema hääles, vaid ka tema isiksuses. Ta polnud filmitähe välimusega. Kaugel, kaugel sellest. Ja ometi see tavaelus ilmselt hinnangut pälviv kui liiga tagasihoidliku välimusega mees suutis alati võluda kõiki.

Ta oli andekas. Ei mäleta meelelahutusartisti, kes oleks ajanud mingit oma suurt äri. Sinatra oli kasiinode omanik Nevadas. Ilmselt kui ta poleks loobunud, siis oleks ta surres olnud miljardär. Aga pärast poja röövimist, pani meeleolude alluv Sinatra poe kinni. Ning pühedas end jälle ainult laulmisele. Ja lõpetas elu multimiljonärina.

Frank suutis jätta endast maha tütre Nancy, kelle hitid "Sugar Town" ja "These Boots Are Made for Walkin'" , olid tuttavad ka Eesti melomaanidele nõukogude ajal, kuna avaldati ühel välismaa muusikale pühendatud viniüülil. Kuigi tal on teisi lapsi , siis ikkagi Nancy oli see, kes tema ande päris. Ja tütar oli talle kõige suurem kaotus, sest üüratult andekana, realiseeris ta end oma ilmakuulsa isa varjus selgelt liialt vähe. Nancy Sinatra olulisus on alles tänapäeval õiget hindamist leidnud.

Frank Sinatra oli külvaja. Hea meel, et seda vilja saavad maitsta veel arvutul hulgal inimpõlvi.

Heakorrakuu pidulik lõpp Kristiines

admin — Sun, 13 May 2012 06:14:00 +0000

Laupäeva päeval toimus Kristiine linnaosas Tondimõisa pargis juba aprillis alguse saanud heakorrakuu lõpetamine. Tublimad ja aktiivsemad inimesed ning ettevõtted said ka tänukirjad.

Aprilli alguses sai heakorrakuu alguse Stroomi rannast, kuhu oli suur hulk inimesi kogunenud nii randa kui selle ümbrust koristama. Terve kuu vältel toimus Tallinna erinevates linnaosades mitmeid koristustalguid, kus kõik inimesed lähtusid hüüdlausest „Lööme linna läikima.“ Nüüd on see kuu läbi ja võib tõesti väita, et päris mitmed kohad on kenad ja puhtad ning lausa rõõm on seal jalutamas käia.

Selliseid üritusi ei saa korraldada üks või kaks inimest, vaid on vaja lausa meeskondlikku abi. Seega tulid nii linnavalitusele kui ka keskkonna ametile appi ka erinevad firmad. Suurt tuge saime nii Kuusakoskist, kui ka Coca-Colalt, kes kostitas talgulisi jookidega.

Loomulikult ei saa tänamata jätta kõiki talgulisi, kes üritustel kaasa lõid. Ühed usinamad olid aga just koolilapsed, kes lausa klassidega erinevatele koristusaktsioonidel kaasa lõid. Tublimatele andsime kevadlaada raames kätte tänukirjad nii linnavalitsuse kui ka keskkonnameti poolt.

Suured tänud kõikidele talgulistele ja toetajatele ning loodame, et senimaani edukas koostöö toimub ka järgmisel aastal.

Armsad emad, vanaemad ja vaaremad

admin — Fri, 11 May 2012 21:00:00 +0000

Sel pühapäeval jõuab kätte kevade kõige imelisem tähtpäev, emadepäev. See on päev, mil ühiselt õnnitleme, meenutame ja tunnustame oma emasid. Olla ema tähendab asendamatut kuuluvust. See on raske, pikk ja ülimalt vastutusrikas tee. See on suur rõõm, kuid ka tõsine ja aastakümnete pikkune kohustus oma laste eest hoolitseda.

Ema rolli inimese väljakujunemisel on võimatu üle hinnata. Emad on kinkinud meile elu ja oma jäägitu armastuse. Mis saaks olla sellest veel olulisem! Teie, emad olete ära teeninud meie suurima lugupidamise, sest tänu Teile oleme me kõik siin maailmas olemas ja tänu Teile kestab Eesti rahvas edasi.

Mul on väga hea meel, et viimastel aastatel on kasvanud ka noorte emade arv ja valdav osa eestimaalasi ei vaata lapse saamist kui tüütut lisakohustust, vaid kui suurt, oodatud, armastatud ja olulist sündmust. Ma usun, et ei liialda, kui ütlen, et lapse sündimine ja tema üleskasvatamine on nii ema kui isa jaoks kõige suurem võimalik saavutus.

Emadepäev on küll ainult üks kord aastas, kuid emaks olemine on aastaringne töö. Me kõik teame, et emad ja vanaemad aitavad ning toetavad oma järeltulijaid igal võimalusel, ka siis, kui lapsest on sirgunud juba täiskasvanud inimene. Seetõttu kutsun üles poegi ja tütreid aitama ning meeles pidama ka oma emasid ja vanaemasid mitte ainult emadepäeval, vaid iga päev ja iga hetk.

Loodan väga, et kõik lapsed ja lapselapsed leiavad sel päeval aega külastada ja õnnitleda oma emasid, vanaemasid ja vaaremasid, sest nad on selle kuhjaga ära teeninud. Aitäh Teile, kallid emad! Ilusat emadepäeva!

Max Kaur: See hullumaja Suur-Karja tänaval on vaja lõpetada

admin — Fri, 11 May 2012 15:03:00 +0000

11.mail 2012 aastal pöördusid Suur-Karja tänava elanikud Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni poole palvega aidata taastada kord öisel ajal Suur-Karja tänaval, vanas Tallinnas.

"Meie kui vanalinna elanikud mõistame, et elame pealinna turismitsoonis ning senini kuidagi suutsime sellega elada ja leppida. Kuid uue öisel ajal tegutseva asutuse "Hullumaja" avamine sai meile sõna otseses mõttes tähenduslikuks ööpäevaringselt. Oleme pöördunud avaldustega küll politseisse, küll munitsipaalpolitseisse, kuid meie viimane lootus võimudesse on linnavolikogu korrakaitsekomisjon, et ometi võetaks ette abinõud ja tagatakse kord," märkis kärarikka tänava elanike esindaja Dan Fox.

"On täiesti mõistetav bordellidest ümberpiiratud tänava elanike pahameel. Arvan, et ammu oleks aeg nende asutuste peremehi trahvida, tegevuslitsentsid ära võtta ning kohtu alla anda. See hullumaja Suur-Karja tänaval on vaja lõpetada. Ja üldse, kes andis loa elumajja sisse seada lõbustusasutuse? On ammu aeg taga kord öises Tallinnas," leiab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.

Suur-Karja tänav Tallinna vanalinna kõige kärarikkam tänav Eesti pealinnas. Siin asuvad rida lõbustusasutusi, mis kümneid aastaid terroriseerivad kohalike elanike. Nende kannatuste karika pani üle ääre voolama hiljuti avatud Hullumaja Baar, mis töötab ööpäevaringselt.

Aadu Must: õppetoetusteta on kõrgharidusreform poolik

admin — Thu, 10 May 2012 09:13:00 +0000

Riigikogu Kultuurikomisjoni aseesimees Aadu Must rõhutas kõrgharidusreformi kolmandal lugemisel, et õppetoetuste süsteemita on see poolik ning Keskerakond ei saa sellise seaduse poolt hääletada.

„Keegi ei vaidle selle vastu, et Eesti kõrgharidust reformida, kuid küsimus on selles, kuidas seda tehakse,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Aadu Must, „pole mõtet võtta vastu poolikut lahendust, mille teist osa – õppetoetuste süsteemi – me võimegi jääda ootama.“

Professor Musta sõnul on seaduses peidus kuri lõks. „Kui tudengina poole koormusega tööl käid, ei suuda õppekava 100%-liselt täita ja hakkad hariduse eest maksma. Kui tööl ei käi, ei ela ära.“

„Seaduse menetlemise algusest peale on räägitud ühte: kõrgharidus peab toetuma mitte ainult ühele, vaid kahele seadusele, nii nagu tugev ja terve inimene toetub oma kahele jalale, ja hea, kui need jalad oleksid enamvähem ühes mõõdus,“ lisas Must, „teine jalg selle seaduse kõrval pidi olema vajaduspõhine õppetoetuste seadus, mis pidi tulema parlamenti. Meile kogu aeg räägiti: ta on teel ja ta on teel ja ta on teel. See on nagu vana muinasjutt kolhoosi lehmast, kellel olid unistused suurest ilusast heinakuhjast, mis on teel, aga teate, tee peal igaüks näppis ja kui kohale jõudis, oli ainult peotäis.“

„Just selle tõttu on meil soov, palve ja vajadus: täitkem kokkuleppeid ja menetlegem asju paralleelselt. Tänasel hetkel ainult poolikute lubaduste peal ei ole võimalik selle seaduse poolt hääletada,“ rõhutas Must.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Paul Kerese tänava maleturniir

admin — Wed, 09 May 2012 21:00:00 +0000

Kutsun kõiki malehuvilisi Nõmmele malet mängima!

Eelmisel aastal toimus enam kui 20-aastase vaheaja järel taas maleturniir meie unustamatu suurmeistri Paul Kerese kunagisel kodutänaval. Võistlusel osales 24 inimest, kelle seas oli nii reitinguga maletajaid kui hobi korras mängijaid.

Turniiril mängiti seitse vooru ajakontrolliga 10 minutit partiile. Lühikese sõnavõtuga esines kirjanik ja malehuviline Ülo Tuulik ning oma kohaloluga austas meid ka Paul Kerese perekond. Kuna huvi ürituse vastu oli suur, otsustasime ühiselt muuta selle iga-aastaseks kevadturniiriks.

Käesoleval aastal toimub turniir 26. mail kell 11:00 Paul Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis Nõmmel. Loodan seal näha nii eelmisel aastal osalenuid kui kindlasti ka uusi malehuvilisi. Turniirile on oodatud nii lapsed, emad ja isad kui vanaemad ja vanaisad. Täiskasvanud ja noored võistlevad eraldi arvestuses.

Üritus on kõigile osavõtjatele tasuta ning on üheks ürituseks Nõmme Kevade raames.

Kui oled huvitatud turniiril osalemisest, siis palun registreeri ennast enne 24. maid e-posti aadressil jyri.ratas@riigikogu.ee. Eelregistreerimine on vajalik!

Seeder peab taas aru andma PRIA rahade väärkasutamisest

admin — Wed, 09 May 2012 11:05:00 +0000

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid põllumajandusministrile Helir-Valdor Seedrile arupärimise, mis puudutab järjekordset võimalikku PRIA toetusrahade väärkasutust.

„2. mail jõudis Rahvusringhäälingu telesaate „Pealtnägija“ vahendusel avalikkuse ette taaskord lugu, kus PRIA toetusrahasid võidakse olla välja petetud,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, „telesaate andmetel võltsis toitlustusfirma Eesti Eine dokumente ja esitas valeandmeid, et saada 4,2 miljonit krooni toetust hoonele, mis taotlusperioodi alguseks oli tegelikult valmis.“

Toobali sõnul käsitles „Pealtnägija“ alles mõni kuu tagasi Aardla maaparandusühistut, kus kasutati PRIA-lt saadud 7 miljonit krooni ebasihipäraselt. „Niisiis on tegemist on juba teise lühikese aja jooksul avalikkuse ette jõudnud Euroopa Liidu toetusrahade võltsimisskeemiga põllumajandusministri haldusalas. Nii huvitabki arupärijaid, millal minister viimati tutvus PRIA sisulise tööga.“

Seeder peab vastama veel järgmistele küsimustele: kui palju ja millised PRIAle esitatud probleemsed taotlused on veel lähiajal avalikkuse ette tulemas? Millised on Põllumajandusministeeriumi konkreetsed sammud, et edaspidi raha väärkasutamist vältida ja taastada antud ameti maine ja usaldusväärsus? Kas peate vajalikuks toetuste taotlemise korra muutmist? Millise hinnangu annate oma tööle põllumajandusministrina arvestades raha väärkasutamisi PRIA haldusalas?

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Poliitikud, täitke noortele antud lubadusi!

admin — Wed, 09 May 2012 10:27:00 +0000

Intervjuu ajalehele Kesknädal (9. mai 2012). Loe siit.

Avaldan selle oma blogis:

Aprillis sai Keskerakonna Noortekogul täis 18 tegevusaastat. 12. mail toimub Tallinna Laululava ruumides Keskerakonna Noortekogu X kongress, kus valitakse uus esimees. Taaskandideerimisest esimehe kohale on teatanud noortekogu praegune juht JAANUS RIIBE. Kongressi eel uuris Kesknädal tema mõtteid noorsoost ja noortekogu tegevusest.

Keskerakonna Noortekoguga liitujate arv on olnud viimastel aastatel suur. Miks soovivad paljud noored ikkagi liituda noortekoguga?

Noortekoguga liitumine on igale noorele tõsine otsus. Keskerakonna Noortekogu on Eesti suurim ja edukaim poliitikakool. Meie ridadest on välja kasvanud terve uus põlvkond edumeelseid Eesti elu edasiviijaid ja professionaalseid poliitikuid, eesotsas Kadri Simsoni, Jüri Ratase, Priit Toobali, Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Sven Mikseri ja paljude teistega. Noortekogu on Eesti tuleviku kujundaja ja meiega liitub tõepoolest igal aastal üha rohkem noori. Meiega seovad end noored, kes tahavad Eesti elus kaasa rääkida, mõjutada homseid otsuseid, osaleda põnevatel üritustel või lihtsalt näha, kuidas tipp-poliitika sünnib, ja seeläbi end proovile panna.

Politoloog Anu Toots tõi ühel Riigikogus toimunud arutelul välja noorte seas tehtud uuringu, mis näitas, et usaldus erakondade vastu on Eesti noortel madal, võrreldes eakaaslastega Lätis, Taanis, Soomes või Venemaal. Küll on Eesti noortel aga tugev eelistus ja meelestatus erakondade suhtes. Usaldust saame kasvatada eelkõige erakondade noorteorganisatsioonide kaudu, mille ideestik toetub kindlale demokraatlikule pinnale.

Üks asi, mida Eestis aeg ajalt unustatakse, on see, et peatähtis ei ole poliitika iseenesest, vaid eelkõige inimesed ja nende püüdlused. Poliitika on inimeste jaoks, ja kui inimesed ei ole rahul sellega, mida otsustatakse või tehakse, siis peab midagi muutma.

Suurele organisatsioonile iseloomulikult tekivad ka Keskerakonna Noortekogus aeg-ajalt omavahel konkureerivad leerid. Kuidas oled püüdnud neid ohjata?

Mingit universaalset retsepti ei ole. Olen inimestega avameelne ja aus. Lähtun põhimõttest „Igaüks saab särada!". Suhtun oma meeskonna liikmetesse võrdselt ja esitan neile kõrgeid nõudmisi. Püüan tõsta meeskonna enesehinnangut ja tuua igaühest esile parima, kasvatada neis usku, et suudame otsuseid mõjutada ja midagi muuta. See on väga oluline, et näeksime oma tegevuse reaalseid tulemusi.

Seda kõike tehes küsin endalt tihti: millega me tegeleme? Oluline on hoida eesmärke fookuses. Usun, et kõik tahavad olla liikmed organisatsioonis, kus neisse suhtutakse väärikalt ja lugupidamisega. Samas tean, et tavalisi noori üldjuhul ei huvita, kes on Keskerakonna Noortekogu juhatuse liikmed või millised on nende omavahelised suhted. Kõlab julmalt, aga nii see on! Neid huvitab see, kuidas meie organisatsioon saab aidata Eesti noorte elu paremaks muuta, täita just nende igapäevaseid eesmärke ja unistusi. Selles ongi meie põhifookus. Kui see on paigas, siis töötavad kõik rühmitused ühtses rütmis.

Mille poolest eristute paljudest teistest noorteorganisatsioonidest?

Tõsi on, et noorteorganisatsioone tekib Eestis pidevalt juurde. Peame vältima muutumist halliks massiks. Saame noori kaasa tõmmata eelkõige oma ideedega. Head ideed koondavad inimesi. Noored valivad Keskerakonna Noortekogu, kui nad tunnevad, et meie esindame nende huve ja unistusi. Meie saame koos nendega teha Eesti paremaks.

Aasta tagasi ütlesid Kesknädalale antud intervjuus, et „pime usk ei ole meie moodi". Mida sa sellega mõtlesid ja kas oled täna samal seisukohal?

Pidasin silmas seda, et tänaseid noori iseloomustab pigem skeptilisus informatsiooni suhtes, julgus uurida ja julgus kahelda. Ka noortekogus peame rohkem julgema endilt küsida kriitilisi küsimusi. Sõnadega „miks" või „mis siis, kui" algavad küsimused toovad pöördelisemaid vastuseid. Näiteks „Mis siis, kui tekitaks arutelu?", „Miks ei ole tudengitel läbimõeldud ja korralikku sotsiaaltagatiste süsteemi?" jne.

Noored ei tohiks karta eksida. Noortekogu peab olema just selline koht, kus on võimalik eksida ja samas sellest õppida. Selline pingevaba keskkond, kus suurem osa asju läbi proovitakse. Hullem on see, kui kogemusteta noored lähevad „elukogemust saama" või vigu tegema suurde poliitikasse. Neid näiteid võib Eesti poliitikast leida.

Noored ei peaks nägema erakonda kitsalt karjääriplatvormina, vaid kui võimalust teenida ühiskonna huve.

Millised on noortekogu praegused prioriteedid?

Palju asju oleme suutnud tänavu käivitada ja edukalt ellu viija. Kuid palju asju on veel ka teha. Üks võtmeküsimusi on maapiirkondade noored ja nende klubid ning see, kuidas neid kaasata meie tegevusse. Kui kogu tegevus koondub linnadesse, siis ei ole enam tegemist tugeva organisatsiooniga.

Maanoorte suurema kaasamise elluviimiseks oleme astunud juba kaks praktilist sammu.

Esiteks, kehtestasime noortekogu kongressi mandaatide jaotamisel reegli, et klubi mandaatide miinimumarv on 4, mis tõstab väikeste klubide arvamuse osakaalu, võrreldes suurte klubidega. Varem said väikesed klubid kongressil ühe mandaadi.

Teiseks tegi noortekogu volikogu kongressile ettepaneku muuta põhikirja nii, et volikogus oleks suurte klubide esindatus väiksem, võrreldes maapiirkondade klubidega. Kui väikeste klubide sõnaõigus ja ka vastutus suureneb, siis tõstab see nende motivatsiooni olla aktiivsed ja noortekogu tegevuses kaasa lüüa.

Kuidas näed Keskerakonna tulevikku pärast põlvkonnavahetust?

Erakonna uuenemine toimub pidevalt. Ka praeguses Keskerakonna juhatuses on erineva vanuse, tausta ja kogemusega inimesi. See teebki juhatuse tugevaks. Tänases globaliseeruvas ühiskonnas on kasvav põlvkond koostööaldis ja avatud uutele väljakutsetele. Keskerakonna noored seisavad ka tulevikus Eesti elanike heaolu ja parema tuleviku eest, see tagabki meile edu.

Milliseid muutusi sooviksid näha ühiskonnas?

Soovin, et meie ühiskonnas toimuks rohkem arutelusid noorte ja nende elus esile tulevate probleemide ümber. Et noortele suunatud pidulike lubaduste taga oleks ka tugev poliitiline tahe. Et kui Mart Laar ütleb Eesti rahvale, et õppelaenu hüvitamine leiab lahenduse, siis ei unustataks seda lubadust kohe pärast valimisi.

Ootan vähem loosunglikkust seal, kus oodatakse lihtsaid vastuseid. Vähem iroonilist umbusku normivälise mõtlemise suhtes ja rohkem üksteise toetamist. Uued ideed tuleb paraku tihti realiseerida olematu kapitali eest, õhinapõhiselt.

Milliste mõtetega lähed vastu Keskerakonna Noortekogu X kongressile?

Selle aasta kongressil on kaalul rohkem, kui ainult Keskerakonna Noortekogu juhatuse või esimehe kohad. Keskerakonna tugevus on paljuski seotud sellega, kui tugev saab olema tema noortekogu 2013. aasta kevadel, enne kohalike omavalitsuste valimisi. Seepärast soovitan: tulge 12. mail Keskerakonna Noortekogu kongressile, võtke oma sõbrad kaasa ja langetage õiged otsused. Seda pole palju, kuid see tähendab kohutavalt palju.

Küsis INDREK VEISERIK

Keskerakonna Noortekogu kongressil ülesseatud kandidaatidega saab tutvuda kesknoorte blogis. Vaata siit.

Keskerakonna spordimaksu eelnõu läbis esimese lugemise

admin — Wed, 09 May 2012 07:58:00 +0000

Riigikogus läbis teisipäeval, 8. mail esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud Tulumaksu seaduse muutmise seadus, mis jõustumisel kaotab tööandjatele maksu töötaja spordiga tegelemise kulude katmiselt 500 euro ulatuses aastas.

„Riiklik poliitika peaks suunama tööandja vältima oma töötaja terviseriske ning väärtustama tervislikku eluviisi ja ennetama tööga seotud haiguseid,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

„Tervisliku elustiili toetamine aitab tulevikus kokku hoida ravikulusid ning töötajate parem tervis säästab nii tööandjale kui Haigekassale haiguspäevade hüvitisi. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri arvutused näitavad, et iga töötervise edendamisse investeeritud euro toob tööandjale tagasi 2,5 – 4,8 eurot,“ rõhutas Simson.

Simson lisas, et samasisuline eelnõu on olnud Riigikogus arutlusel juba mitme koosseisu jooksul. „Kui 2009. aasta suurte eelarvekärbete läbiviimisel pandi tööandjatele kohustus katta töötajate 5 haiguspäeva, siis lubati lisamaksu alt vabastada ka tööandjate kulutused töötajate tervisesse. Antud eelnõu seaduseks saamine aitaks tänasel valitsusel lunastada ka see senitäitmata lubadus.“

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Keskerakonna Noortekogu esimehe ja juhatuse kandidaadid

admin — Tue, 08 May 2012 18:24:00 +0000

Keskerakonna Noortekogu peab oma X Kongressi juba sel laupäeval 12. mail. algusega kell 12.00 Tallinna Lauluväljaku siseruumides. Kongress on meie organisatsiooni kõrgeim otsustusorgan kus valitakse üheks aastaks nii esimees kui ka 8 liikmeline juhatus.

Esimehe kandidaat:

Nr: 1

Nimi: Jaanus Riibe

Klubi: Kesklinn

Juhatuse liikme kandidaadid:

Nr: 1

Nimi: Jaan Järve

Klubi: Pärnu linn

Nr: 2

Nimi: Jens Raevald

Klubi: Nõmme

Nr: 3

Nimi: Oleg Siljanov

Klubi: Kristiine

Nr: 4

Nimi: Maaris Laine

Klubi: Paekalda

Nr: 5

Nimi: Tõnis Mölder

Klubi: Läänemaa

Nr: 6

Nimi: Inna Fjodorova

Klubi: Haabersti

Nr: 7

Nimi: Anna Nikulitševa

Klubi: Kristiine

Nr: 8

Nimi: Andres- Maarius Rosenblatt

Klubi: Pelgulinn

Nr: 9

Nimi: Raigis Urban

Klubi: Haljala

Nr: 10

Nimi: Sven Pitkve

Klubi: Nõmme

Nr: 11

Nimi: Aleksandra Pavlova

Klubi: Põhja- Tallinn

Nr: 12

Nimi: Alina Tubli

Klubi: Mustamäe

Nr: 13

Nimi: Vladimir Svet

Klubi: Lasnamäe

Nr: 14

Nimi: Dimitri Božko

Klubi: Lasnamäe

Tuus-Laul: hüvitis töölt lahkujatele toob nad tagasi tööle

admin — Tue, 08 May 2012 07:21:00 +0000

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul märkis täna Töölepingu seaduse muutmise kolmandal lugemisel, et ka vabatahtlikul töölt lahkumisel peab säilima töötuskindlustushüvitis, sest nii on võimalik inimesi kiiremini tööturule tagasi tuua. Keskerakonna fraktsioon toetanud Töölepingu seaduse muutmist.

„2008. aastal töölepinguseadust arutades andis tollane sotsiaalminister lubaduse, et ka vabatahtliku töölt lahkumise korral on võimalik saada hüvitist,“ rääkis Tuus-Laul, „nüüd aga võetakse see lubadus tagasi saamata aru, et see toetus aitab inimestel tagasi tööturule tulla.“

Tuus-Lauli sõnul pole ju saladus, et tuleb ette ka olukordi, kus tööandja survestab töötajat lahkuma või käib töötajale lihtsalt töö üle jõu. „Praeguse suure tööpuuduse puhul on pigem erand, kui töötaja tõepoolest omal soovil lahkub, kuid ka siis kuluks talle väike toetus ära. Sellest ajutine abi uue töö otsimiseks.“

„Töötukassas meil ju raha on, aga valitsus hoiab seda eelarveaukude järjekordseks lappimiseks ja likviidsuse tagamiseks. Keskerakonna fraktsioon seesuguse seisukohaga ei nõustu ning hääletame valijatele lubadusi murdva eelnõu vastu,“ lõpetas Tuus-Laul.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Keskerakonna Noortekogu Roheliste Kogu osales üleeestilisel koristuspäeval

admin — Mon, 07 May 2012 13:41:00 +0000

Kesknoored aitasid taas korrastada Eestimaad, korraldades ise talgupäevaraames koristustöid Lasnamäel. Aprillikuu lõpus korraldati samasugune üritus Haaberstis.

Kesknoorte Roheliste Kogu esimehe Karine Oganesjani sõnul oli kohal palju inimesi ning prügi korjati ligi poolsada kotitäit. „Sel korral koristasime Lasnamäe linnaosas asuvat Priisle turu ümbruses asuvat tühermaad ning korrastama olid tulnud nii kesknoori üle Tallinna kui ka kohalikud linnaosa elanikud. Võrreldes eelmiste aastatega, oli seekordne ettevõtmine suuremahulisem,“ kõneles esimees.

„Kurb on vaadata kuidas inimesed viskavad maha pürgi, lootes, et küll keegi selle kunagi üles korjab. Eestil oleks aeg liikuda koristustalgutest samm edasi ning teha teavitustööd rohkem. Praegu loodavad inimesed liigselt talgulistele. Näiteks on olnud juhuseid, kus inimesed toovad oma vana kodutehnika päev enne üritust koristuskohtadesse, lootes niiviisi vabaneda tülikast prügist. Taoline olukord ei ole jätkusuutlik,“ rääkis Oganesjan.

Roheliste Kogu esimees avaldas lootust, et suure panuse teavitustöösse saab teha ära ka nende organisatsioon „Panustame ise rohkem inimeste teavitamisele ning loodame, et tuleval aastal on prügi vähem ja inimeste teadlikus suurem,“ sõnas kesknoor.

Roheliste Kogu on Eesti Keskerakonna Noortekogu rohelist eluviisi propageeriv ühendus, mis koondab üle 300 noore. Roheliste Kogu korraldab erinevaid üritusi või aktsiooni, mille eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu rohelisele mõtteviisile.

Arupärimine Aaviksoole: kas Jõgevamaale jääb vaid üks gümnaasium?

admin — Mon, 07 May 2012 12:05:00 +0000

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed andsid täna haridus- ja teadusministrile Jaak Aaviksoole üle arupärimise, milles soovitakse teada, kas Jõgevale riigigümnaasiumi loomine tähendab maakonna ülejäänud gümnaasiumide sulgemist.

„Haridusministeeriumi analüüsi kohaselt jääb Jõgevamaale maakonda kas ainult üks puhas või kaks progümnaasiumiga gümnaasiumi,“ rääkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul, „niisiis võib Jõgevale riigigümnaasiumi moodustamine tähendada maakonna ülejäänud gümnaasiumide sulgemist.“

„Küsimegi haridusministrilt, kas selline olukord võib tekkida ning mitu õpetajat sellise ümberkorralduse tulemusel töö kaotab?“ märkis Jõgeva- ja Tartumaalt Riigikokku valitud Tuus-Laul.

Lisaks soovitakse haridusministri kommentaari sellele, kas enne riigigümnaasiumi loomise otsustamist peeti nõu ka Jõgeva elanikega ning millistele argumentidele tuginedes eelistab Haridus- ja Teadusministeerium tänaste munitsipaalgümnaasiumide jätkamise asemel riigigümnaasiumide loomist?

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Keskerakond teeb ettepaneku ülikooliseaduse menetlemine edasi lükata

admin — Mon, 07 May 2012 11:25:00 +0000

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb täna ettepaneku võtta Riigikogu 10. mai päevakorrast välja Ülikooliseaduse kolmas lugemine. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et antud seadus ei tohi jõustuda enne kui valitsus esitab õppetoetuste kava.

„Me oleme seisukohal, et tasuta kõrgharidus jääb vaid loosungiks kui praeguse eelnõuga koos ei pakuta välja õppetoetuste süsteemi,“ selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, „uut ülikooliseadust on kahtlemata vaja, kuid kindlasti ei saa me olla nõus seadusega, millel on küljes kiirustamise märk ning mis ei täida üliõpilaste tegelikke ootuseid.“

Simsoni sõnul on oluline märk ka see, et president seaduse Riigikogule tagasi saatis. „Sellist vetoõigust president just väga tihti ei kasuta, seega peaksid ka seaduse eestvedajad sellesse tõsiselt suhtuma ning seaduse põhjalikule parandamisele mõtlema.“

Hetkel on presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse menetlemise kolmas lugemine Riigikogus neljapäeva, 10. mai päevakorras.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Rävala lahing ja linna asutamine, 1219

admin — Sun, 06 May 2012 12:19:00 +0000

Nädal enne Püha Johannese päeva Issanda aastal 1219 (15.VI.1219 ehk in diem quintum decesimum Junii AD MCCXIX) ründas Taani kuningas Valdemar II Atterdag mõnesaja laevaga rävallaste linnust kohal, mida hiljem hakati pidama Tallinnaks. Nad hõivasid Lindanise (Linnan-asõ, „linnamägi“) linnuse, ristisid mõned eestlaste vanemad, kes saadikutena nende juurde saabusid ja asusid Lindanise puitkindlust maha kiskuma, et hiljem sellesse kohta püstitada castrum Danorum ehk otsetõlkes ja mõnede arvates ka tegelikult Taanilinn.
Tolle aja Taanilinn oli hoopis teistsugune kui praegune. Tulevane Toompea ehk „linnan asõ“ asus poolsaarel, nii et poolt Viru tänavat pidi ühelt poolt ja Balti jaama tagateiselt poolt loksus sinine külm vesi. Veel: ei praegust Raekoja platsi ega Vana turgu Karja tänava alguses ei saanud siis kasutada turuplatsina, sest Rein Zobeli järgi oli paeastangu kalle Vanaturu kaela kohal siis 8 – 10%. Seega võis oletada, et Rävala hõim kasutas oma linnust eelkõige sõjalisel otstarbel, ei talvel ega suvel ei joostud linnusesse pakku muidu, kui sõjalise kallaletungi ohus. Samuti pole selge, kas linnuse lähedal vahetati kaupu, sest ei ole mõtet turuplatsi pidada paeklindil, isegi kui klint moodustab püramiidilaadse trepi. Pigem oli algeline kaubavahetuskoht rannal. Küll aga on kindel, et linnuse ümber oli tihe asustus, sest kõik vallutajad – Taani kuningas, Lundi peapiiskop, Schleswigi piiskop, Roskilde piiskop ja Rügeni slaavlaste noor vürst Vizzlav asutasid end all-linna, mis juba siis oli käsitletav all-linnana. Kui kuhugi üldse sõjalaager üles lüüa, siis külasse, sest külas on süüa. Valdemar Võitjal pidi olema kaugelt üle 4000 mehe, linnusesse ei oleks selline hulk ära mahtunud, kuid all-linna vabalt.
Rävala lahingu suurimad eksperdid olid ajaloolased Rein Zobel ja Paul Johansen. Uurime kõigepealt Rein Zobeli seisukohta. Tema arvates oli Taani kuningas end sisse seadnud praeguse Merepuiestee alale ja sealt ründasid neid harjulased, kes tulid teadagi Harjumaalt kas mööda või kõrvalt tolle aja mõistes päris laia roobasteed, mis viis Raigelesse ja sealt edasi veel 300 km kaugusel asuvasse Vomentakanaesse („võhma taga“, s.o väga kaugel). Nii mõnedki eesti hõimude kohanimed olid direktonüümid, s.o osutavad nimed, mida sai tarvitada näiteks üksiku teekäija ees: „võhma taga“, Alempois („allapoole“).
Vürst Wizzlause sõjamehed ei kõnelnud eriti taani keelt ja nad olid end sisse seadnud praeguse Falkpargi kanti, kus on mägi ka praegu ja kus siis oli pea püstloodis kaljusein. Kui neid rünnati, siis tegid seda ehk sõjakunstis vilunud varbolased läbi Kalamaja võsa. Üldse ründasid kõiki leere rävalased ja harjulased ja / või läänlased.
Roskilde ja Schleswigi piiskopid olid oma leeri sisse seadnud praeguse Pika ja Laia tänava vaheala kanti jäävasse alla, kuhu Rootsi aja algupoole ehitati reduut. Tol ajal oli seal turbase põhjaga soine järv, millest ulatus välja merre viiv nire. Selle järve tagant neid siis rünnatigi.
Samuti oli Lundi piiskopi laager pigem Kalamaja kandis ja nemadki kandsid ootamatu ründe raskust. Planeeritud oli asi nii, et kuninga vägi oli avangard ja võttis vastu eestlaste väe üllatusliku põhilöögi, Wizzlaus oli reservis ja piiskopid arjegardis. Miks aga Eestimaa piiskop Theoderich avangardi ronis, on arusaamatu. Seal ta ju ka otsa sai! Kuid asi oli selles, et just tema oli ristinud vanemad, tulevased Taani vasallid ja karjane tahtis olla lähemal oma kogudusele. Tegu oli sama mehega, keda Holmi liivlased 1191. aastal tahtsid tappa, uskudes, et ta õgivat päikese ära.
Paul Johanseni kontseptsioon erineb Rein Zobeli omast olulisel määral. Tema arvates olid Taani väed ühtse massina hilisemas Vanaturu paigas koos. Neist Taani kuningas oli hilisemas Taani kuninga aias, sest ega seda siis muidu nõnda hakatud nimetama! Wizzlaus võis hoiduda rohkem Tõnismäe kanti, mille kõrvalt Harju tee viis Harjumaale (võõrastest sõjakäikudest tihti puutumata ala). Praegune Vene tänav oli siis roobastee, mis viis lõpuks välja Virumaale ja ka Karja tänav viis esialgu läbi niiske ala ja Harjumaa Alempoise metsikutesse piirkondadesse, kus olid vaid mets, laas, koopad, sügavikud. Profunda.
Taani kuninga aia kohta käibib ka müüt, et just seal kukkus kristliku väe Lundi peapiiskopi Andreas Suneseni kätte väike valge ristiga punane lipp, hilisem Danebrog. Võib-olla viis sealt juba siis alla kivitrepp, sest ka Lühikest jalga oli selle otstarbekuse tõttu kaubaveol juba linnuse eelmistel omanikel tarvis. Pikk jalg (mons longus) oli Zobeli arvates eestlaste ajal täis suuri kivisid ja oli korrastamata. Selle korrastasid taanlased.
Eestlased ei valinud pealetungihetkeks 23. juunit mitte juhuslikult. Suvine pööripäev oli päikese püha, mil mägedel põletati tulesid ja ohverdati loomi, Henriku kroonika järgi näiteks pudulojuseid. Need olid osaliselt neidsamu tõugusid loomad, keda Sattesele usust taganenud liivlased 1212. aastal riiglastele näkku heitsid. Arvatavasti polnud see nagu „aamen kirikus“, et igal suvisel pööripäeval kedagi ohverdati, seda tehti vajaduse korral või siis, kui „arp tahtis“. Sel, 1219. aastal ei tahtnud vanarahva jumalad kindlasti loomaverd, neil oli ohtralt võtta piiskop Theoderichi ja teiste ristiusuliste verd. Paganlik pruuk ja kristlikud pühad sulandusid neil aladel üksteisesse suhteliselt valutult. Näiteks leidus kuralastel püha printsiip Ma´ati või Maadi, millega seostati sõmerat märga maamulda. Isegi ühe küla nimetasid nad Madikülaks. Kui aga apostel Matteus nende kultuuri ilmus, subfiltreerus maahaldjas kiiresti apostliks, kelle sünni tähistamiseks 22. septembril kokku tuldi.
Kristlik püha oli niisiis 24. juunil. See oli aga juba aeg, mil „retk“ jälitas mööda metsi laiali jooksnud eesti sõjamehi. Sugugi mitte ei tapetud kõiki elavaid mehi, kes kätte saadi: õigus on Vladimir Beekmanil tema kunstilises romaanis „Kurbade kivide linn“, et uutel vallutajatel oli tarvis oritööjõudu kivilinnuse ehitamiseks.
Ent vastupidiselt levinud arusaamale samal aastal veel kivilinnust rajama ei hakatud. Taani ja saksa soost kiviraidurite pealikud mõõtsid välja kohad, kust tektoonilise kurrutuse alalt järgmisel kevadel kiva vedama hakatakse. Neid võis sealt lõpuks kandjate selgadel välja minna viiekohaline arv koormaid, nii et tööd jagus. Püha Johannese õhtul võtsid allesjäänud kolm piiskoppi oma ristiväe kokku ja kutsusid nad Taani kuninga kaitsetorni (asus praeguse Soome saatkonna taga) taha puitkabelisse, mis oli juba pühitsetud Neitsi Maarjale. Hiljem rajati sellele kohale Alg-Toomkirik. Võidu tänujumalateenistusel mälestas ristivägi langenud sangareid ega unustatud ilmselt ka Johannese püha. Kristlikus maailmas seostub Johannes vaga eraldihoidmise ja kontemplatsiooniga, eremiitluse ja seeläbi ka märtrisurmaga. Ristija Johannese maha raiutud pea sümboliseerib õigete hingede pöördumist Jumala suunas Viimsel päeval. Näeme, et kristlik pööripäevataust on hoopis teistsugune kui paganlik.
On peaaegu kindel, et eesti hõimud saatsid saadikud oma maleva loomiseks välja Raikküla kärajatelt, Paka mäelt. Paul Johanseni seisukoht on, et Paka mägi oli hiiepiirkond, kuhu saabusid pealikud mitte ainult naaberkihelkondadest (kiligundas), vaid vajaduse korral enamikest maakondadest (provincii). Pakal (´pagu, pagan´) otsustati Johanseni arvates militaarküsimusi, vastuhakkamist, sest pühas piirkonnas ei olnud mõtet kokku tulla piiride või kaubavahetusküsimuste arutamiseks. Hiies niisama ei tolgendatud ja mingeid piiririkkumisprobleemi ju ei olnud: hõimude põlispõlde lahutas Metsik ehk saabunud vallutajate kõnepruugi kohaselt Wildnis.
Hõimud, keda sidus 1219. aasta sõjakäik, võisid end identifitseerida kui „eestlaste maa“ esindajaid, kuid nad rääkisid erinevaid dialekte. Enne üllatusrünnakut sõjalaagrisse kogunenud virulased ja läänlased võisid teineteist nii mõneltki seisukohalt vääriti mõista, sest mehed Maritima provintsist kõnelesid kindlasti keelt, milles leidus ohtralt osiliaanide-kurelaste sõnu ja Virumaa võitlejad olid rohkem soomlaste velled.
24. juuni õhtuks, kui mälestusteenistus lahingu auks oli juba lõppenud ja piiskop Andreas pani tagasi katehhumeenide õli, jäid rüütlid ja sõjasulased ikka veel seisma ja laulma. Nad seisid paljastet päi, tõsised higised sõjamehenäod, kõlasid koraal ja laicuscantus, nende auks, kes langend ja kes ei tule tagasi. Nii lõppes seekordne suveöö Revala / Lindanise paesel rannal.
Ill. Henno Arrak, 1976.

Inglise kuninga järeltulija ning tulevane peaminister jääb Londoni linnapeaks

admin — Sat, 05 May 2012 08:28:00 +0000

Konservatiiv Boris Johnson valiti tagasi Londoni linnapeaks. Minu õnnitlused talle ning loodame, et minu poolt Londonisse jäetud sõnum, et ka Tallinnasse jõuaks, realiseerub tema uuel ametiajal. Või tuleb ta Tallinnasse vähemalt siis, kui saab Briti peaministriks.
Boris Johnson on tegelikult türklane. Tema esiisa on Türgi siseminister Ali Kemal Bey. Londonis emigratsioonis olles sünnitas Ali Kemal Bey Šveitsi päritoluga naine poja Osman Kemali, kes hiljem naturaliseerus kui Briti kodanik ning hakkas kandma oma emapoolse vanaema nime Johnson.
Sellega üllatused ei piirdu, nimelt on Johnson naisliinide kaudu ka Inglise ja Hannoveri kuninga George II järeletulija ning Elisabeth II sugulane. Johnsoni üks vanavanaisadest oli Vene juut, paleograaf Elias Avery Lowe. Boris Johnson naine on ema poolt sikhi päritolu.
Borisi isa Stanley on ka olnud Briti parlamendi liige ning ema poolne vanaisa Sir James Fawcett oli Euroopa Inimõiguste Komisjoni president. Niisiis on Boris Johnson geneetiline valitseja. Londonile just sellist vaja ongi!

Heimari Blogi 2012-05-04 14:28:00

admin — Fri, 04 May 2012 11:28:00 +0000

Kuidas arendada Kagu-Eesti majandust?

Nimeta viis võimalust

Vastus ajalehe Võrumaa Teataja küsimusele:

Need viis sammu on olemas, kuid vaevalt, et keegi praeguse enesekindla valitsuse otsustajaist neid astub.

1. Regionaalpoliitika muutmise kaudu moodustada Kagu-Eesti kui pealinnast kauge kandi oma majanduspiirkond, vastavate soodustustega siinsele ettevõtlusele.

2. Maksupoliitika arendamise kaudu, luua Kagu-Eesti ettevõtjate jaoks maksu soodustusi, et siinse kandi ettevõtlus muutuks investeerijaile eriti meelepäraseks.

3. Riiklik toetusprogramm Kagu-Eesti majanduse arendamiseks.

4. Ühistulise liikumise riiklik toetamine ja Kagu-Eesti ühistegevuse arenguprogrammi loomine.

5. Riigipoolsete abinõude pakkumine piiriülese kaubanduse soodus-arendamiseks Venemaaga. Peterburi turg eestlastele avatuks!

Isiklikult jätkan enda, kui opositsiooni esindaja nappide vahendite kasutamist Ansipi valitsuse ääremaastamise poliitika kritiseerimisele ja selle vastu võitlemiseks. Võru-,Valga ja Põlvamaa kaotavad pidevalt positsioone tootmises ja rahvastiku kinnihoidmiseks maal, tänu äärmiselt küünilisele regionaalpoliitikale. Nii näiteks jätkus möödunud aastal postkontorite sulgemine Valga- ja Võrumaal. Isiklikult käisin kohal Ruusmäel ja Koikkülas, nägin inimeste meeleheidet, tegin arupärimisi ministritele, esinesin Riigikogus, kirjutasin artikleid ja pidasin koosolekuid, kuid... Kõik see oli asjata. Reformierakonna ja IRLi teerulli vastu ei suuda seista. Riiklike ettevõtete, nagu Eesti Post, Eesti Energia jne. kasum paistab riigile tähtsam olevat, kui ääremaade areng ja rahva inimväärne elu maal.

Vastus ilmus ajalehes „Võrumaaa Teataja“ rubriigis „Riigikogulane vastab“.

Keskerakonna fraktsioon külastab Ida-Virumaad

admin — Fri, 04 May 2012 07:36:00 +0000

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed külastavad 3. ja 4. mail Ida-Virumaad. Külastatakse Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli ja Sillamäe linna ning Vaivara, Iisaku ja Tudulinna valda. Toimuvad kohtumised rahva ning omavalitsusjuhtidega, lisaks tutvutakse koolide, lasteaedadega ja teiste kohalike asutustega.

Keskerakonna saadikute seekordne väljasõit keskendub olulises osas kohtumistele omavalitsusjuhtidega ning tutvumisele haridusasutustega. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ning Riigikogu liikmed Enn Eesmaa ja Marika Tuus-Laul kohtuvad ka Ida-Virumaa maavanema Riho Breiveliga. Jüri Ratase eestvedamisel antakse õpilastele ka ühiskonnaõpetuse tund Jõhvi Kutsehariduskeskuses.

12. ja 13. aprillil viibisid Keskerakonna fraktsiooni liikmed Tartus, kus toimusid kohtumised koolide hoolekogude, raudteelaste ametiühingu, Tartu eakate nõukoja ning Tartu Ülikooli majandustudengitega. Lisaks külastati gümnaasiume ja kutsehariduskeskusi, Lõuna-Eesti Päästekeskust ning Tartu Ülikooli Üliõpilasesindust.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Tuus-Laul: töölt lahkujad peavad saama hüvitist

admin — Thu, 03 May 2012 11:07:00 +0000

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul rõhutas täna Töölepingu seaduse muutmise arutelul, et ka vabatahtlikul töölt lahkumisel peab säilima töötuskindlustushüvitis. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

„Euroopas on levinud põhimõte, et ka vabatahtliku töölt lahkumise puhul kompenseerib seda töötukassa, sest tunnistatakse tõsiasja, et inimene ei lahku healt ja rahuldava palgaga töökohalt niisama ajaviiteks,“ rääkis Tuus-Laul, „lahkutakse kas väikese palga, suure koormuse või tööandjaga suhete mittelaabumise tõttu.“

Tuus-Lauli sõnul pole riigil kasu kui inimesed on kodus häbiväärse töötu abiraha peal, mis tegelikult ei kata tööotsimiseks vajalikke kulutusigi. „Riigile on ju kasulik töötav inimene, kes maksab makse, teenib ja tarbib, kellele ei pea toimetulekutoetust maksma.“

„Rääkida, et raha pole ja peame tagama Töötukassa jätkusuutlikkust, on rehepaplus – Töötukassas on 350 miljonit eurot, mida valitsus kasutab hoopis eelarveaukude lappimiseks,“ märkis Tuus-Laul.

„Me ei saa kärpida potentsiaalseid töökäsi ja nullida lubatud kindlustushüvitist, ei tohi rahvast petta. Just seepärast teeme ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada,“ lõpetas Tuus-Laul.

Taavi Pukk
taavi.pukk@riigikogu.ee

Kõik see juhtus ammu-ammu…

admin — Thu, 03 May 2012 09:24:00 +0000

See juhtus mäletamatutel aegadel, siis, kui sinililled veel päris valgekesed olid ja isa viimast korda habet ajas. H. A. Neus, "Legende". Jeesus näeb, et paganad ja perglid põletavad kesal tema peerge. Ta on sellest kohkunud ja annab varblasele käsu saata sõna Maarja-emakesele, tegelikult paistab küll rahvapärimusest, et üsna noorele naisele. Maarja ei kuule varblase kutsumisi. Järgmisena saadab Jeesus sõna panni peal poolkõrbenud lambaga. Lammas annab sõnumi edasi väga kaebliku häälega. Maarja ei kuula jälle, sest ta on meres ujumas. Järgmisena saadab Jeesus pooltapetud härja maad kuulama. Maarja tantsib sedakorda pulmapidul, ei kuule. Nüüd sõuab sõnumida ärahukatud hobu. Hobusest on Maarjal juba liig. Maarja hakkab nüüd mõtlema, kas ilm on ümber käänatud, päike tõusnud pööritie? Ta saadab oma sulased Peetri, Paavli, Mardi ja Hansu asjalugu kaema. Igaüks leiab omale ratsuks ärapiinatud loomad. Maarja manitseb, et nad sõjariistad kaasa võtaksid. On poisid läinud, siis tahab ka Maarja kaema minna, aga uhkel ratsul. Ta käseb oma tütardel Annul, Kadril ja Hedul ratsu rahadelle, päitsed päeva-kirja ja suitsed Soome-kirja panna. Nähes ja kuuldes, et läheneb nii suur väesalk, põgenevad perglid kus kurat ja jätavad Jeesu pirrud tossama. Heinrich Neusi raamatust "Estnische Volkslieder". (Der Gelehrten Estnischen Gesellschaft bei der Kaiserlichen Universität zu Dorpat. Reval. Gedruckt bei Lindforsen Erben).

Graffiti ei ole kunstiliik

admin — Thu, 03 May 2012 07:52:00 +0000

Heakorrakuu kampaania raames kutsutakse hoonete ja rajatiste omanikke puhastama või üle värvima soditud pindu hiljemalt Tallinna päevaks, 15. maiks. Tallinna linnal on plaanis selleks ajaks puhastada üle linna rohkem kui 4000ruutmeetri ulatuses soditud ja määritud linnavara. Selleks korraldavad linnaosavalitsused oma territooriumil puhastusaktsioone.

Kõige suurem mure linnapildis on graffitid, näiteks ainuüksi kesklinnas tuvastati ligi sada hoonet, mis puhastust vajavad.

Mulle teeb endale kõige enam muret keset linna seisev linnahall, mis on täis soditud. Mul ei oleks midagi selle vastu, kui noored kunstnikud kätt harjutaksid majal, mis nagunii lammutamisele läheb, aga isegi siis tuleks teha midagi ilusat. Milleks lihtsalt sodida. Paljud ütlevad, et graffiti on kunstiliik. Julgen vastu väita. Hetkel on seostub graffiti minu jaoks lihtlabase vandaalitsemisega. Ära soditud linnahall keset linna on nagu suur häbiplekk, millest mööduvad paratamatult paljud linnakodanikud ja veelgi rohkem turiste.

Sodijate kahju kõrvaldamisekulud ulatuvad kuni 30 tuhande euroni. Linn jätkab null-tolerantsi suhtumist värvipihustiga huligaanide suhtes, kelle poolt tekitatud kahju likvideerimiseks peavad linn ja linnaelanikud kulutama kümneid tuhandeid eurosid aastas. Olen kindel, et pärast kampaania lõppu tõhustatakse kindlasti järelevalvet Tallinnas ning sanktsioonid järgnevad ka omaniku kohustuste mittetäitmisele.