|
|||||
|
Madeleine Albright otsustas oma 75ndat juubelit tähistada uue raamatuga „Praha Talv“. See kõneleb tema lapsepõlvest, mis möödusid Teise maailmasõja raputada jäänud Euroopas. Marie Jana Körbel (see on Albrighti sünninimi) oli Tšehhi diplomaadi tütar. Oma perekonna tegelikust päritolust sai ta teadlikuks alles 59-aastaselt valmistudes astuma esimese naisena USA välisministri ametisse. Selle, et pere pärines juutidest ning kolm Albrighti vanavanemat olid holokausti ohvrid, kaevas põhjaliku uurimistöö tulemusel välja ajalehereporter. Diplomaadist isa oli enne sõja puhkemist tööl Tšehhoslovakkia saatkonnas Belgradis. Sõja-aastatel töötas ta eksiilvalitsuse heaks ja pere peatus Londonis. Peale sõda ja enne kui Tšehhoslovakkiast sai kommunistlik riik, naases isa diplomaaditööle. Madeleine saadeti aga kooli Šveitsi. Sellest perioodist on pärit ka rahvusvaheliselt tuntud eesnimi. Sellest, kuidas Marie Janast sai Madeleine kirjutab Albright oma varasemas mälestusteraamatus. Tema vanaema kutsus teda hellitusnimega Madla. Prantsuskeelses keeleruumis muutus tšehhipärane hüüdnimi Madeleineks. Kooliajast meenutab tänane juubilar veel seda, et tema lemmikraamatuks oli “Uhkus ja eelarvamus” ning koolinäidendis mängis ta isegi mister Benneti rolli, rollitruuduse mõttes vuntse kandes. Üheteistkümne aastaselt kolis tema pere USAsse ja sai poliitilise varjupaiga. Madeleine on USA kodanik 1957ndast aastast. Oma haridusteel keskendus ta politoloogiale ja rahvusvahelistele suhetele, doktoritöös uuris ta ajakirjanike rolli Praha kevadel 1968. aastal. Õpingute käigus oli tema õppejõuks ka legendaarne välispoliitika ekspert Zbigniew Brzezinski. Kui demokraat Jimmy Carter asus Valgesse Majja, sai Brzezinskist tema välispoliitika kujundaja ning ta kutsus valitsuse heaks tööle ka Albrighti. 1980ndatel täitsid USA presidendi positsiooni vabariiklased. See tähendab, et juba ülikoolis demokraatidega liitunud Madeleine Albrightil tuli rakendust leida valitsusvälistes mõttekodades ja Georgetowni Ülikoolis. Samas jätkas ta aktiivselt demokraatide toetamist, 1984. aastal koolitas ta välispoliitika küsimustes ka USA ajaloo esimest naispresidendikandidaati Geraldine Ferrarot. Üks Albrighti enimtsiteeritud ütelusi puudutab naiste koostööd, ta nimelt usub, et põrgus on spetsiaalne nurgake nende naiste jaoks, kes teisi naisi ei aita. Kui lõpuks 1992. aastal saatis presidendivalimistel demokraate edu ja Bill Clinton asus valitsust moodustama, siis esialgu vastutas Albright Rahvusliku Julgeolekunõukogu töö eest ning 1993. aastal määrati ta USA esindajaks ÜRO juures. Ta oli selles ametis silmapaistev, vaatamata kriitilistele aegadele ÜRO jaoks Rwanda genotsiidile reageerimisel. Albright oli tõusnud esimese naisena USA välispoliitika tipptegijate hulka ning tema mainet kujundasid väljaütlemised, mis olid lühidad ja tabavad ning võimaldasid ka tavavalijatel välispoliitikast aru saada. Bill Clintoni teisel ametiajal sai temast USA esimene välisminister. Albright sõnastas oma moto, et püüdes lahendada keerulisi rahvusvahelisi suhteid, on mõnikord hädavajalik kõneleda mitte ainult liitlaste, vaid ka vastastega. Lisades, et ajaloolased on sellisele käitumisele isegi termini välja mõelnud – diplomaatia. Temast sai esimene USA välisminister, kes külastas Põhja-Koread ja kohtus Kim Jong Iliga. Enam mõjutas ta USA diplomaatiat siiski oma positiivses suhtumises NATO laienemisse. Ta pidas oluliseks NATO rolli säilimist ka külma sõja järgsel ajal. Üheks selliseks väljundiks sai 1999. aastal sekkumine Kosovos. Esimesel ametiaastal toimusid ka mitmed kohtumised, et liikuda edasi Lähis-Ida rahuprotsessiga. Kuid kohtumistel regiooni liidritega ei saatnud teda suurem edu kui eelkäijatel või mantlipärijatel. Kui Clintoni ametiaja lõppemisel valiti presidendiks vabariiklane George W. Bush, sai läbi ka Albrighti valitsuskarjäär. Ta on jäänud edasi aktiivseks ühiskonnaelus, osaleb mitmetes mõttekodades ning on hinnatud avalik esineja. Bushi kohta arvas ta, et liiga enesekindel president isegi ei tea, mida ta ei tea. Seega ootas ta presidenti, kes on enese teadmistes piisavalt kindel, et arvesse võtta erinevaid seisukohti. Ilmselt tänase demokraadist presidendiga on see ootus ka täitunud. Mul on olnud võimalus eelmisel aastal Madeleine Albrighti debateerimas kuulata. Ta on endiselt särav sõnaseadja ja terav mõtleja. Samuti on tema sulg terav. “Hea raamat nii nagu ka hea kõne, paneb meid naerma, mõtlema, nutma ja lõpetuseks tõstab tuju”, on Madam Riigisekretär ise öelnud.
Siin on näha, et linnapea Edgar Savisaar on 9. jaanuaril k.a saatnud minu emale tema 70. juubeliks õnnitluskaardi. Seda oli arvata, et Savisaar tunneb rahva murede vastu huvi ja peab meeles ka erinevate inimeste sünnipäevi. See on nagu Chauceri lugudes, kus suured mehed võivad tulla lihtsa rahva hulka ja jätta meelde viimaste erinevaid habitus´i. Arvan, et paslik on siinkohal tsiteerida 19. veebruari 2003 Kesknädalast Savisaare artiklit "Minu meelest ei ole naljakas" (lk 11). "Mu vaesed vanemad seal Võnnu kalmistul... Kui palju teid on mõnitatud selle eest, et olete minu isa ja ema. Selle eest, et olen teie poeg. Selle eest, et tahtsin Eestile head."
Tervitan teid Tallinna päeva puhul! Sümboolselt lõpeb sellega üks ja algab järgmine aastaring väga paljude jaoks. Õpilased ja tudengid teevad eksameid, et seejärel alustada suvist hoovõttu tulevaks õppeaastaks. Lõpetajad otsivad enda jaoks uusi võimalusi juba õpitud ametis või siis kõrgkoolis. Enamik kultuuri- ja äriinimesi valmistub suviseks kõrghooajaks – rohketeks kultuurisündmusteks ja saabuvateks turistide voogudeks. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed andsid täna üle arupärimise Andrus Ansipile, milles soovitakse teada, kas peaministri aprillikuisel kohtumisel Nord Stream AG esindajatega räägiti gaasitorude paigaldamisest Eesti majandusvööndisse. „Saksa-Vene gaasitorufirma Nord Stream AG on alustanud uuringuid veel kahe uue torujuhtme ehitamise võimaluse kohta Läänemere kaudu Venemaalt Euroopasse,“ selgitas Riigikogu Keskkonnakomisjoni liige Valeri Korb, „ettevõtte teatel uuritakse võimalusi suurendada gaasitarneid Euroopa Liitu ja kindlustada gaasitarned praeguste lepingute ulatuses.“ „Aprilli lõpus kohtus peaminister Nord Streami esindajatega – nüüd soovimegi teada, kas kohtumisel oli juttu ka järgmiste gaasitorude paigaldamisest?“, märkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Korb. Korbi sõnul soovivad arupärijad veel teada, kas valitsuse seisukoht on nüüd muutunud ja tuntakse huvi Nord Streami projektis osalemiseks ning millised on olnud reaalsed keskkonnamõjud Läänemerele. Eesti on seni Nord Streami projektist kõrvale jäänud, kuna Vabariigi Valitsus ei rahuldanud 2007. aastal Nord Stream AG Eesti majandusvööndi uurimisloa taotlust. Hoolimata Valitsuse toonasest vastuseisust on Läänemerre gaasitoru tänaseks paigaldatud ning vastuseisu tõttu jäi Eesti ilma suurprojekti rajamisega seotud töökohtadest ja investeeringutest. Nii sai näiteks Sillamäe asemel gaasitoru logistikakeskuseks hoopis Kotka linn, kus tekkis Äripäeva andmetel tänu projektile juurde 190 töökohta. Taavi Pukktaavi.pukk@riigikogu.ee Tallinna päeval külastas ka meie linna Helsingi linnavalitsus. Esindajatena olid kohal nii abilinnapea, kui ka Helsingi linnavaraameti töötajad.
Seekordne visiit ei möödunud aga üldse mitte linnavalitsuse ruumides vaid hoopiski väga põneval ringkäigul erinevates asutustes. Kõigepealt käidi Linnahallis, seejärel liikusime Patarei vanglasse, sealt edasi vastavatud Lennusadamasse ning põikasime läbi ka Noblessneri sadamast. Päeva lõpus toimus aga Admiraliteedi basseini ääres pidulik sündmus, kui avati näitus, kus oli kujutatud mitmeid Tallinna ja Helsingi vahelisi planeeringu projekte. Keskerakonna fraktsioon algatas Riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel taastaks 191 euro suuruse matusetoetuse. Eelnõu eesmärgiks on leevendada omakse kaotanud perede olukorda. „Matusetoetuse kaotamine 2009. aastal on halvendanud eelkõige nende perede toimetulekut, keda see kurb sündmus tabab ootamatult ning kui lahkunul enesel pole oma matuste tarbeks midagi säästetud,“ rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom. „Arvestuste kohaselt maksab pealinnas kabeli kasutamisega tuhastamine vähemalt 500 eurot, mis vähemkindlustatud peredele on ülemäära suur summa,“ märkis Toom, „Sotsiaaltöötajad kinnitavad, et mõnikord püütakse ootamatult suurt väljaminekut lahendada kiirlaenude võtmisega – see aga paneb aluse järgmisele sündmusteahelale, kui lahkunu pereliikmetele jäävad matustest tingitud suured majanduslikud probleemid.“ Toomi sõnul tuleb ette ka olukordi, kus inimesed keelduvad rahapuuduse tõttu matuseid korraldamast. „Seetõttu on valla- või linnavalitsused sunnitud oma elanikke abistama, kuid ka neil puudub rahaline võimekus kõiki hädasolijaid toetada.“ Keskerakonna fraktsiooni eelnõu taastab riikliku matusetoetuse enne 1. juulit 2009. aastal kehtinud kujul ning see suurendab riigieelarve koormust ca 3,5 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette seaduse muudatuse jõustumise 1. jaanuaril 2013. taavi.pukk@riigikogu.ee Loen Veniamin Kaverini „Kahte kaptenit“ ja mulle kerkib meelde omaenese kauge noorus – aeg, mil kõik puud olid sügiseti veel punasemad kui praegu, meri veel sinisem kui praegu. Just nii nagu siin raamatus, oli ka minu lapsepõlv:
„Ma kuulan Sanjat – ja meie poolununenud noorus kerkib mu ette nagu kinos, kui kellegi hääl kiirustamata räägib oma asjast, ekraanil aga liiguvad pilved ja piki avarat lagendikku kulgeb jõe udune pael. On hommik. Ja noorus tundub mulle udusena, õnnelikuna. Kõhnuke mustapeane kommunistlik noor tutikesega pealael mõistab neljandas koolis kohut Jevgeni Onegini üle. Liuväljal ütleb ta mulle esmakordselt, et lennukooli läheb.“ Aga eks see oli ju meie ajal umbes samamoodi. Olid kartongpapist tehtud päevikud, oktoobrilaste märgid, millelt värv maha koorus, näts, mis kohe suus ära sulas. Aga eks vaatame veelgi enam tagasi, 1940. aastate raudse nooruse maile. Raudne noorus tuli terastiibadel, ta külvas kõik kolhoosipõllud täis, ta tõmbas lõõtsmoonikut, ta heitis soldati kantud kirsalätud adrakurgede juurde ja haaras adrakurgedest kinni. Wimberg on raudse nooruse asjatundja, tema on selle perioodi luulet kõige enam uurinud. Raudne noorus kuulus Järvesuu poiste brigaadi ja laulis, küll juba kuuekümnendate alguses, mõneti vanemaks saades, seda laulu: „Tal meeldib päike kesk kõrguvat taevast Ja lumivalgete pilvede ränd Tal meeldib tormata vette ja naerdes Seal lasta lainetel rünnata end Kaks, kolm, neli! Möödus lõbusalt meil aeg Ja õhtul lausa, lausa suures õnnes selge, helge suvetunne Ei jäänud sammugi maha, oh ei!“ |
|||||
|
Keskpartei blogid - blogi kirjutavad liberaalid, keskerakondlased |
|||||