|
|||||
|
Kui soovid teatada mõnest uuest keskerakondlase blogist siis kasuta aadress www.keskpartei.info/kontakt
  |
  Tervitan teid Tallinna päeva puhul! Sümboolselt lõpeb sellega üks ja algab järgmine aastaring väga paljude jaoks. Õpilased ja tudengid teevad eksameid, et seejärel alustada suvist hoovõttu tulevaks õppeaastaks. Lõpetajad otsivad enda jaoks uusi võimalusi juba õpitud ametis või siis kõrgkoolis. Enamik kultuuri- ja äriinimesi valmistub suviseks kõrghooajaks – rohketeks kultuurisündmusteks ja saabuvateks turistide voogudeks. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed andsid täna üle arupärimise Andrus Ansipile, milles soovitakse teada, kas peaministri aprillikuisel kohtumisel Nord Stream AG esindajatega räägiti gaasitorude paigaldamisest Eesti majandusvööndisse. „Saksa-Vene gaasitorufirma Nord Stream AG on alustanud uuringuid veel kahe uue torujuhtme ehitamise võimaluse kohta Läänemere kaudu Venemaalt Euroopasse,“ selgitas Riigikogu Keskkonnakomisjoni liige Valeri Korb, „ettevõtte teatel uuritakse võimalusi suurendada gaasitarneid Euroopa Liitu ja kindlustada gaasitarned praeguste lepingute ulatuses.“ „Aprilli lõpus kohtus peaminister Nord Streami esindajatega – nüüd soovimegi teada, kas kohtumisel oli juttu ka järgmiste gaasitorude paigaldamisest?“, märkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Korb. Korbi sõnul soovivad arupärijad veel teada, kas valitsuse seisukoht on nüüd muutunud ja tuntakse huvi Nord Streami projektis osalemiseks ning millised on olnud reaalsed keskkonnamõjud Läänemerele. Eesti on seni Nord Streami projektist kõrvale jäänud, kuna Vabariigi Valitsus ei rahuldanud 2007. aastal Nord Stream AG Eesti majandusvööndi uurimisloa taotlust. Hoolimata Valitsuse toonasest vastuseisust on Läänemerre gaasitoru tänaseks paigaldatud ning vastuseisu tõttu jäi Eesti ilma suurprojekti rajamisega seotud töökohtadest ja investeeringutest. Nii sai näiteks Sillamäe asemel gaasitoru logistikakeskuseks hoopis Kotka linn, kus tekkis Äripäeva andmetel tänu projektile juurde 190 töökohta. Taavi Pukktaavi.pukk@riigikogu.ee Tallinna päeval külastas ka meie linna Helsingi linnavalitsus. Esindajatena olid kohal nii abilinnapea, kui ka Helsingi linnavaraameti töötajad.
Seekordne visiit ei möödunud aga üldse mitte linnavalitsuse ruumides vaid hoopiski väga põneval ringkäigul erinevates asutustes. Kõigepealt käidi Linnahallis, seejärel liikusime Patarei vanglasse, sealt edasi vastavatud Lennusadamasse ning põikasime läbi ka Noblessneri sadamast.                                                    Keskerakonna fraktsioon algatas Riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel taastaks 191 euro suuruse matusetoetuse. Eelnõu eesmärgiks on leevendada omakse kaotanud perede olukorda. „Matusetoetuse kaotamine 2009. aastal on halvendanud eelkõige nende perede toimetulekut, keda see kurb sündmus tabab ootamatult ning kui lahkunul enesel pole oma matuste tarbeks midagi säästetud,“ rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom. „Arvestuste kohaselt maksab pealinnas kabeli kasutamisega tuhastamine vähemalt 500 eurot, mis vähemkindlustatud peredele on ülemäära suur summa,“ märkis Toom, „Sotsiaaltöötajad kinnitavad, et mõnikord püütakse ootamatult suurt väljaminekut lahendada kiirlaenude võtmisega – see aga paneb aluse järgmisele sündmusteahelale, kui lahkunu pereliikmetele jäävad matustest tingitud suured majanduslikud probleemid.“ Toomi sõnul tuleb ette ka olukordi, kus inimesed keelduvad rahapuuduse tõttu matuseid korraldamast. „Seetõttu on valla- või linnavalitsused sunnitud oma elanikke abistama, kuid ka neil puudub rahaline võimekus kõiki hädasolijaid toetada.“ Keskerakonna fraktsiooni eelnõu taastab riikliku matusetoetuse enne 1. juulit 2009. aastal kehtinud kujul ning see suurendab riigieelarve koormust ca 3,5 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette seaduse muudatuse jõustumise 1. jaanuaril 2013. taavi.pukk@riigikogu.ee Loen Veniamin Kaverini „Kahte kaptenit“ ja mulle kerkib meelde omaenese kauge noorus – aeg, mil kõik puud olid sügiseti veel punasemad kui praegu, meri veel sinisem kui praegu. Just nii nagu siin raamatus, oli ka minu lapsepõlv:
„Ma kuulan Sanjat – ja meie poolununenud noorus kerkib mu ette nagu kinos, kui kellegi hääl kiirustamata räägib oma asjast, ekraanil aga liiguvad pilved ja piki avarat lagendikku kulgeb jõe udune pael. On hommik. Ja noorus tundub mulle udusena, õnnelikuna. Kõhnuke mustapeane kommunistlik noor tutikesega pealael mõistab neljandas koolis kohut Jevgeni Onegini üle. Liuväljal ütleb ta mulle esmakordselt, et lennukooli läheb.“ Aga eks see oli ju meie ajal umbes samamoodi. Olid kartongpapist tehtud päevikud, oktoobrilaste märgid, millelt värv maha koorus, näts, mis kohe suus ära sulas. Aga eks vaatame veelgi enam tagasi, 1940. aastate raudse nooruse maile. Raudne noorus tuli terastiibadel, ta külvas kõik kolhoosipõllud täis, ta tõmbas lõõtsmoonikut, ta heitis soldati kantud kirsalätud adrakurgede juurde ja haaras adrakurgedest kinni. Wimberg on raudse nooruse asjatundja, tema on selle perioodi luulet kõige enam uurinud. Raudne noorus kuulus Järvesuu poiste brigaadi ja laulis, küll juba kuuekümnendate alguses, mõneti vanemaks saades, seda laulu: „Tal meeldib päike kesk kõrguvat taevast Ja lumivalgete pilvede ränd Tal meeldib tormata vette ja naerdes Seal lasta lainetel rünnata end Kaks, kolm, neli! Möödus lõbusalt meil aeg Ja õhtul lausa, lausa suures õnnes selge, helge suvetunne Ei jäänud sammugi maha, oh ei!“  |
||||
|
Keskpartei blogid - blogi kirjutavad liberaalid, keskerakondlased |
|||||